Nawwiniskwas ezze Kunnegsgarbu
Galwas pāusan > Galwas delīks > Baltiska kultūri
2006.03.01 23:58 | Nawwiniskwas ezze Kunnegsgarbu
Glabbis 25 wassarinin 2006 en Kunnegsgarbas Uniwersitātei audāi si Archeolōgiska Konferenciōni. Sirzdau delīkasimikans stwen bēi zinānikai kāigi maskaliskai (rūsiskai), tīt dīgi "winnatautiskai" - ezze Pōlei be Laītawai. Ezze Laītawai perjāja: Walds Simens, G. Zabela, G. Welus. Ezze Pōlei bēi: W. Nowakōwskis, S. Kukawka, J. Soberai, A. Bokīnecis, P. Šimānskis. Ezze Maskawai: A. Chochlōws, M. Smirnōwa, O. Radjušis. Nū, dīgi deīktiskai: W. Suwōrows, K. Skworcōws, A. Walūjews, W. Kulakōws be kittans.

Stwi bēi stawīda debīka konferenciōni, adder grāudu, stwen ni bēi ēst nikasse interessantas. Sta ast spārtai retawīngi. As turēi stawīdan jūtan, kāi niaīnunts ni gattawinuns swaīse waiţāsnans. Ēst wisāi archeolōgai turēi sūit grazzins wideo prezentaciōnins. Be kāigi as papretta, teinū waiţāsnas stīls ast tēr segītun eīskisnans prēi wideo. Pōlei skaitāwuns maskaliskai. As ni mazēi izprestun ēst nika. Wissan ast grazzu. Pēr ka izprestun? Ānkstais gērbuns di, adder teinū pawaidinna di.
Adder wis pat as bandāwuns gabtun be preslin. Mennei perwaidinna si, kāi en rēizans wāitilai mīrsta sta, ezze ka tenēi empīriniskai kwāi bilītun.
Ikāi panzdau as wis pat waīduns ka nika, adder sta bēi jāu persōniskai waiţāsenei en etdwisemans.

W. Simens gērbuns ezze Skallawan be gērdau interessantin pamīrisnan, kāi stwen deznimai kāimas kapurna lanza na prawūran kapan.
Nowakōwskis bandāwuns aupaltun nawwan Gīntaras Pintin pra Mazūrans en Nadrawan.
G. Welus mīri, kāi Kernawis buwīntajai en 13. metsimtu bēi jātawei.
Nū, stwen Pōlei jāu īr pagaūwa bilītun ezze etniskans pawīstins. Bokīnecis gērdau mennei, kāi baltai ast ēst finnai.
Adder maskaliskai zinānikai empīriniskai nikaddan nika ni gērdaui ezze etniskans pawīstins. Tenēi jāuku tēr gērba: lāptas ilgan bēi stawīdan, mes kapusis telli mētrans, aupalusis telli pūdans be tīt tālis. Wissan.
Izpretīngi, kāigi wisaddan, Kulakōwas etwaidīnsna bēi ukazarawīngisin. Tāns ast tikars aktōrs be tāns mazēi enwaldītun nōdan stēisan dirītajan. Tenesse prāts, kāi en Kāupu (be en Drūsai), gennai stēisan wītingin turēi swāise elitiskans zentlins.

Temāi bēi sūit interessanti, adder ēst niaīnunts ni mazēi gērbtun tennans labbai.
2006.03.02 10:37
Nērtiks Kwēi bēi Kāups?

Kulakōwas mirisnā ast interessanta. Deznimai istōrikai bilāi, kāi Prūsai ni turrēi sēimiszentlins, adder gi turrei sēimiskai ōrganizitan perōnin. Prūsai dīgi tūrei kareūsniskans zentlins - p.p. wārnis īz majjan pāusan ast prasegītan wūran zentlin. Dīgi prūsiskas sēimes, kwās pastāi pōliskan anga miksiskan wītingiskwan, turrei swajjans sēimiszentlins, ukadeznimais ēntai ezze anzānu anga wārņu (p.p. Klec sēimes sēimiszentlin).

As dīgi mīri, kāi "Waiţāsnas en kitēimans billins" ni ast ukawalnan deīktan prēi šin tīman ;)
2006.03.04 23:28
Glabbis Kāups sen skandinawiskan liskan bēi en Sembai prēi tēntiskan Krāntas mistīkan.

Jā, Kulakōws dīgi prēi pagauseņu peisāwuns, kāi sta ast Wārnis. Adder panzdau tāns bilīwuns sen ornitolōgans be tenēi gērdau, kāi sta ni ast wārnis. As pat īr ni waīda, kāigi sta būlai prūsiskai. Ēngliskai sta ast "merlin", palkas seimī.

Adder stwen Kulakōws gērbuns, kāi gennas turēi elitiskan zentlin - trilappas sagan. Tennas pūdawušas šans zentlins ni tēr per grazintinnin, adder dīgi per swāise gīnsnan. Ikāi tenēisan wīrai bēi, mazīngi, skandinawai.
2006.03.05 10:21
Nērtiks Merlin ast "Falco columbarius", en pōlisku "Drzemlik". Di ast ukalīkuts iz palkans.



Interessanti, kāi ornitolōgai ebgruntinna stan. As turri tēr stawīdan grafīkin:



mazzingi Tū turri dīgi kittans?

Ka Tū waīda ezze simbōlikin stēisan pippelin (wārnes be "merlinas") ēn prūsiskan kultūrin ?[/img]
2006.03.06 16:12
Glabbis "Merlin ast "Falco columbarius"

- Ni, biskin ni stawīds. Sta bēi gāilan. "Falco rusticolis L."

"Di ast ukalīkuts iz palkans"
You can't use "di" like this. It should stay postpositionally.

Kulakōws turri artikkelin ezze stan. Stwen tāns pawaidinna šlaitīntans sirzdau germaniskan wārnin be islandiskan "gāilan palkan", kas pastāi per zentlin stesses prūsiskas wīrijas en 10-11simtm. Šis "gāils palks" bēi skandinawas importas pawīstis, medīs, spārtai temprā dajā per wītingins. Kāigi simbōlin, palks ast magiska permaisasnā. En folklōrei kaddan erōjs ebwīlka palkas plāugzdans, tāns mazzi dīwai permaisātun si, skrītwei.

Jā, šī glaubāli ast tikran. Sta ast Kulakōwas rekonstukciōni - zirgas kāktas nalazīnsnas.
Adder, tū wīda, tēnti sta ast Kulakōwas "Baltiskas Archeolōgiskas Ekspediciōnis" zentlin. Kaddan tū immuns din, as mirīwuns, kāi tū tēnti dīgi kappa ēmpiri sen Kulakōwan : )))

Adder as ni kwāi "kaptun" sēn din!!! : )))
2006.03.06 17:11
Ramans Kaīls! Šī zirgas nalazīnsna sen "palkan" ni ast zentlin per wissans prūsans, adder tēr per wīrijan stēisan wītingin. Glabbis gērdau Tebbei, kāi Kulakōws jāu tērpau šin zentlin. Teinū Tū assei skelānti tūlin penningan Kulakōwu : )
Prūsai ēst ni glaubāi zwīrins be zmunēntins, adder tenēi pūdai sagans sen galwans stēisan angzdrin be azukkan.
2006.03.07 10:24
Nērtiks

Falco rusticolis L. ast pagaddingin stesse Nōrwegiskas Palkas, dīgi bilītas kāigi "Palkan Kunnegs" - perarwi, tāns ast ukagrazzus be ukadebīks iz palkans.

Grāudu, mes ni turrimai dabber emnins pēr šins wissans grazzans alnins.

Glabbis

You can't use "di" like this. It should stay postpositionally.


Etwīnuis, as ka tēr mukinna si tērpautun "dis" :). Mazzi būtwei tīt: "Ast di ukalīkuts iz palkans" ?

Glabbis

Kāigi simbōlin, palks ast magiska permaisasnā. En folklōrei kaddan erōjs ebwīlka palkas plāugzdans, tāns mazzi dīwai permaisātun si, skrītwei.


Debīkan dīnkun, anga Tū waīda ka nika ezze wārnin simbōlikin? As skaitāi ezze wannagan, kāi tāns sergēi Saūlin. (J. Suchocki, Mitologia Bałtów) Anga Tū dīgi kirdēi ezze stan?

Kaddan tū immuns din, as mirīwuns, kāi tū tēnti dīgi kappa ēmpiri sen Kulakōwan : )))

Adder as ni kwāi "kaptun" sēn din!!! : )))



Izpretīngi as dīgi ni kwaitēi :) As nadruwēi, kāi ni turri nikan emprīki majjasmu "wārņu" :)
2006.03.07 16:41
Glabbis Wārnis ast, prei pirman, pippelis pisānts waīstin. Jāuku, wārnis ast sāitan sen Zemmawan Swītan, sen Wīlins, sen waidilīsnan.
Prei āntran, wārnes mēnsa bēi spārts swarewīngi per rittuns. Tīt māgiskai Kareūsnikai gaūwa Spārtiskwan, st.a. wārnis ast upperinis pippelis. Sta ast ni tēr mitolōgija. Īr tēnti ast di wurāi zmūnei en Kursin Kūpamans, kwāi assanin ēit en kūpans, kāi gablai wārnins, geūzlai gūrklin be pūtlai wārnes krāujan.
2006.03.08 18:39
Nērtiks

kwāi assanin ēit en kūpans, kāi gablai wārnins, geūzlai gūrklin be pūtlai wārnes krāujan.



Brrr, mōnsteriska pajuksma. Ēn pōliskasmu Prūsas delīku wārnis ast sergītan gaddingin.
2006.03.09 01:02
Glabbis En pōliskasmu Prūsas delīku? Adder anga ast di tūlin autentiskai prūsai en "pōliskasmu Prūsas delīku"? Izpretīngi, per pōliskans katalikans sta ast pāustisku, adder ik arwei prūsai tīt segīwusis be dabber segēi, sta zentli, kāi šī pajuksma in ast mōnsteriskan, adder tēr tradiciōniskan. Ik tū ni mazzi izprestun ka nika, sta ni zentli, kāi sta ast wārgan anga mōnsteriskan.
Prawerru mukīntun si izprestun, adder ni imtun tēr sta, ka tebbei padīnga.
2006.03.09 15:02
Nērtiks

Ik tū ni mazzi izprestun ka nika, sta ni zentli, kāi sta ast wārgan anga mōnsteriskan.
Prawerru mukīntun si izprestun, adder ni imtun tēr sta, ka tebbei padīnga.



Jā, adder dīgi ni prawerru īmtun spāngai ainuntan tēr beggi sta ast prūsiskan. Stawīds segīsenis būlai wērausenin ēn pragūbiniskwai, muzējan zēisenin. Anga ni prawerru tērpautun kōmputerans, beggi prūsans ni tērpau dins?

Izpretīngi, per pōliskans katalikans sta ast pāustisku



Ik Tū bilāi tīt, as druwēi Tebbei. Adder pēr men ast ukaswarewīngai, kāi sta ast pāustisku pēr men.

Adder anga ast di tūlin autentiskai prūsai en "pōliskasmu Prūsas delīku"?



Ka Tū mīri bilānts ezze "autentiskai Prūsai" ? Brendus prasīsenis ;)
2006.03.11 00:17
Glabbis "Stawīds segīsenis būlai wērausenin ēn pragūbiniskwai, muzējan zēisenin"

-NI. Ni būlai. Muzējan ast deīktan, kwēi wissan ast nāwan. Giwā tradiciōni ni ast Muzējan. Mes, prūsai, turrimai be giwā pragūbinisku, be giwā tēntisku. Jā, Eurōpas pragūbinisku ast jāu en muzēju, adder ni Baltijas! Sta ast debīkan šlaitīntan.

"pēr men ast ukaswarewīngai"

- pēr men ast ukaswarewīngi


"Ka Tū mīri bilānts ezze"

- ka tū mīri bilāntei ezze...

"ezze "autentiskai Prūsai" ? "

- As tīt bilāi, beggi as waīda, kāi twāise presnas ni ast presnas stesse Arwis prūsas.
2006.03.11 11:49
Nērtiks
Glabbis

- ka tū mīri bilāntei ezze...



Dīnkun, as izpresta! turri di tērpautun adwerban, be "bilāntei" ast adwerban.

As mīri, kāi pragūbinisku mazzi, be turri di būtwei inspiracjōnin, adder ni mazzi būtwei tērpauta prastai (kāi būlai "directly"?) - switan ast kītan, zmūniska waīsna ast kīta.

Glabbis

Jā, Eurōpas pragūbinisku ast jāu en muzēju, adder ni Baltijas! Sta ast debīkan šlaitīntan.



Kasse paggan Tū wīda stawīdan astran arāikan sirzdau Balticum be Eurōpas likkin?

Glabbis

- As tīt bilāi, beggi as waīda, kāi twāise presnas ni ast presnas stesse Arwis prūsas.



-Kāi ast "Arwis prūsas"? Anga Tū mīri ezze XIII - metsimtiskans Prūsans?
2006.03.12 01:28
Glabbis
you started to learn Baltic language and you still never know anything about cultural peculiarities of it. And you even don't understand the difference between Baltic World and Europe. The main difference is that Baltic people still have their own old living traditions in their heads and at the same time - they are modern people. That's why polish "państwo" always thought, for example, that Lithuanians were some unclear wild peasants. All main rites were living till 20th century. Here in Lithuania Minor (the name of Prussia for 20th c), in Big Lithuania, in Latvia, in Byelorussia. Can you imagine that even in the beginning of 20th century in Minsk itself, capital of Byelorussia, there was Kriwwis and real sanctuary with holy Stone and Holy oak tree. Kriwwis makes fire rites and people came there and brought their offerings. Police tried to close this sanctuary from time to time but people still came there. This is just a bright example but in villages it was everywhere.
We still even here in today's Kaliningrad region have real Prussians that lived here before WW II and if you ask them who they are, they will never tell you that they are Germans, they will say: we are Prussians! Of course, their language was not that Prussian we know now thanks to our works. Some of them - Prussians of Kursin (Curonean) origin, some are lietuvininkai, so called Prussian Lithuanians. But they are not a MUSEUM. They are real Baltic people with real traditions who really lived there before the WW II and still live here now. They didn't want to leave in 1947, 48 and stayed here.

I perfectly understand what is Poland and who are Poles. And i understand that you never saw any Baltic people living in villages and having living traditions. I understand that Polish colonists make a Museum there and it is rather hard to imagine for you that it can be not like this somewhere else. Yes, Poland is Museum. Germany is Museum and so on.
Europe is Museum where people know things from books, internet but not from living traditions.
2006.03.12 10:39
Nērtiks

Can you imagine that even in the beginning of 20th century in Minsk itself, capital of Byelorussia, there was Kriwwis and real sanctuary with holy Stone and Holy oak tree. Kriwwis makes fire rites and people came there and brought their offerings. Police tried to close this sanctuary from time to time but people still came there. This is just a bright example but in villages it was everywhere.



Sta ast grazzan, ka Tū peisāi. The ukagrazzan ast, kāi sta bēi ēn Minsku - debīku mīstu. Sta ast prastan giwītun pa nussan Drūwin ēn kaīmu. Twajā perwaidīsna pawaidinna, kāi Drūwis eīt ēn perejīngiskwan.


We still even here in today's Kaliningrad region have real Prussians that lived here before WW II and if you ask them who they are, they will never tell you that they are Germans, they will say: we are Prussians! Of course, their language was not that Prussian we know now thanks to our works. Some of them - Prussians of Kursin (Curonean) origin, some are lietuvininkai, so called Prussian Lithuanians. But they are not a MUSEUM. They are real Baltic people with real traditions who really lived there before the WW II and still live here now. They didn't want to leave in 1947, 48 and stayed here.



As ni waīduns. As mīrei, kāi ka ni preipaus bīga, pastāi aulauwuns, kāi bēi ēn Pōlei. Pōliskai Prūsai bīlai si "Mazūrai". Tenēisan biskin bēi perrīptai dīgi pa kareūsnan, bē tūlin iz stan biskin izjāja ēn mikskatāutan.

Tenēi bēi uppicjāliskai kriksţānikans, adder ēn tenēisan tradicjōnin bēi pastippan kērdan Wūrs Dŗuwis, Wūras Dāinas. Palīgu bēi ēn Pōlei - pōliskai seimidruwīngei kāi pazināyun swajjan Drūwin turri tēr pazinātun zmūniskans grimmans - stwen ast wissan.

Akiwīstai, as waīda šlaitīntan - seimiskas Drūwis nikwēigi ni ast tīt spārts kāi ēn Balticum, adder stas arāiks ni ast tīt astras - Mūzejan / Gīwa Drūwis.

The same people are present day "Tolkemita" in Germany. The difference is that they left, and these ours - just deceived russian communists and stayed.
Are people of "Tolkemita" are Prussians of 13th century as well for You????????!!!



Jā, adder anga tenēi aīnat gīwa pa Drūwin?

As spārtai kwaītilai pazinātun arwiskans Prūsans iz Sēmbai ainuntkaddan...
2006.04.01 22:10 | Nika ast tēr Nika!
Glabbis Kāigi jūs jāu mazīngi waīditei, en Kunnegsgarbas Skritei teinū widāimai nawwan bāngan stesse Maskawas kolonizaciōnis. Pērnai naws gubernatōrs-maskawīns īmuns rikaūsnan en Kunnegsgarbu. Tāns laipīnuns pernaikīntun wissan wūran be zēistun wissan nawwan. Tītet tēnti tenēi kwāi gruntintun nawwan "sakraliskan" maskaliskan sirdan stwi en "ebwaris" placcu. Be stwen en šismu placcan tenēi wīrst sadīnusis āntran maskaliskan phallos'an en nūsmu mīstan. Pirman phallos-pamīntlin ast simbōlin stesses Sōwietiskas okupaciōnis, kwēi tenēi enkappusis 1200 sōwietiskans ōkupantins. Adder teinū sta wīrst būwun nawwan Maskaliskan Phallos'an en placcas sirdu. Pērnai maskalai auīmusis Lēninas pamīntlin be tēnti stwen wīrst būwun nawwan "ebwaris" simbōlin - kolōna 26 mētr. aūktas. Bēi ilgā diskusiōni - ka wīrst būwun na kolōnas wīrsun: Maskawijas arellis, kummunistiskan pentagramman anga grēkiskan ebwaris dēiwin "Nika".
Pirzdau sawaītin tenēi pawakīwusis, kāi sta wīrst sadīnusis dēiwin "Nika" na kolōnan. Sta ast humōrs, kāi stwi wīrst būwun tēr NIKA. Tenēi ni waīda, ka ast Nika prūsiskai. Sta "Ni Ka" ast ni tūls, nikāi NIKA! Nika ast spārts tikran simbōlin stesses maskaliskas kultūris. Nadruwēimai, kai dīwai NIKA ni wīrst palikkun ezze Maskalijas Okupaciōnei stwi en Kunnegsgarbas Skritei!
2006.04.04 08:50
Kareusnā Ast di stawīda grīma:

Ei wārni wārni
Kīrsnas warnīke
Kwēi tū bēi, kwēi tū skrīwuns?

Kwēi pat tū gaūwuns
Gāilanin rankīkan
Sēn aūsas preipirstīkan?

Be stwen as bēi
En debīkai kareūsnan
Kwēi kareusnā kareūwa

Be stwen as gaūwuns
Gāilanin rankīkan
Sēn aūsas preipirstīkan

Ei wārni wārni
Kīrsnas warnīke
Anga tū widāi sunīkan?

Twāise sunīks
Gāilasis abilīks
En debīkai kareūsnan lanza
2006.04.19 20:32
Glabbis Nū, šandēinan 19 sakkin maskalai statīnusis swāise Phallos'an en "nawwasmu sirdan". Ikkai sta ast tēr sūls šlaits "Nika". Nika dabber wīrst būwun.
2006.04.20 14:48
Glabbis Šandēinan 20 sakkin zūrgi 16-30 (pa Wilnis be Kunnegsgarbas kērdan) pagaūwa di spārtai sūtwei be biskin wīlais pirmasis Perkūns grumīwuns. Sta bēi tēr en Kunnegsgarbas pussideinammans be pusideināwakarammans be Natangai. Kunnegsgarbas zēimammans, perwaidīnas, grumminas dabber ni bēi.
2006.04.20 15:55
Nērtiks Anga stas pīrmas grummins bēi tēr pēr magīskan pīrman wassariskan grumminin, anga Tū dīgi rēisa din sēn maskaliskan Phallosān?
2006.04.21 11:11
Glabbis Teinū sta ast brendu bilītun anga sta ast sāitan. Grummins ast wisaddan māgiskan, adder šis pirmasis bēi sūit retawīngi - tāns perjāwuns iz pusideināwakarans sen āulaukin be grumīwuns izarwi tēr Natangai be Prūsas Marrei.
2006.04.25 13:25
Glabbis Bītan 24 sakkin āntrasis Grummins grumīwuns be sta bēi etkūmps en pusideināwakaramans ezze Kunnegsgarbu: en Swintāmistu, Pillawai.
2006.05.14 22:03
Glabbis Nū, stwi sabattikan 13 zallawan (zūrgi 17-19 stūndins) bēi Tīrts Perkūns. As izjāwuns iz Alnāsneinin be pa Licbargan niggeistai debīka aglā pagaūwuns laītun. Sta bēi tikkars undas zēids. As īr turēi stalīntun nūse automōbilin, beggi as nika ni widāi be pints bēi ikāigi appi. Staddan grummins grumīwuns. Dīgi en Kunnegsgarbu bēi perkūnija, adder ni stawīda warewīngi be ilgā, kāigi bēi en Wārmei. Jā, Tenesse Spārtisku dabber ni mazzi zignātun subban Kunnegsgarban. Stwi ast ainuntkawīda timra māgija. Wīrstmai gēidusis na kittan rēizan.
2006.05.16 09:00
Nērtiks Jā, ēn šin dēinan as bēi ēn meḑḑu, kaddan grumminai pergubbusi. Sta bēi pīrmai grumminai ēn šin mettan. Labbai, kaai stwen beei appi, tītet as mazzi en ēitwei ēn undan ēn šin magīskan kērdan.

Bītan, kaddan as bēi ēn meḑḑu, as widāwuns pragrazzan winiskan ūlinsnan. Dwāi wārnei ūlina sēn dwāi pālkans. Izpretīngi pēr debīkan pippeliskan buttan ēn zūrgisku (kāi būlai "nest" prūsiskai?). Mennei izpalta segītun delli stēisan auīmsenin:



2006.05.16 09:09
Mānts
Nērtiks

Jā, ēn šin dēinan as bēi ēn meḑḑu, kaddan grumminai pergubbusi. Sta bēi pīrmai grumminai ēn šin mettan. Labbai, kaai stwen beei appi, tītet as mazzi en ēitwei ēn undan ēn šin magīskan kērdan.

Bītan, kaddan as bēi ēn meḑḑu, as widāwuns pragrazzan winiskan ūlinsnan. Dwāi wārnei ūlina sēn dwāi pālkans. Izpretīngi pēr debīkan pippeliskan buttan ēn zūrgisku (kāi būlai "nest" prūsiskai?). Mennei izpalta segītun delli stēisan auīmsenin:





"Nest" laītawiskai ast "lizdas" be lattawiskai ast ligzda, tītet turīlai būtun ligzdan (?).
2006.05.17 10:20
Nērtiks Mazīngi, seīsei pēr teinū.

Bītan as etkumps bēi ēn meḑḑu be etkūmps widāwuns stans subbans wārnins. Tēinu biskin tālis ezze ligzdu. Dīgi etkūmps dwāi pālkai drāuginusis tennans, prawijja swajjan winiskan dāncin sēn dāncin stēisan wārnin. Sta bēi spārtai grazzan be kliptinnin.
2006.05.22 10:40
Glabbis 20 zallawan bēi āustabawingi deinā - Ketwirts Grummins grumīwuns, adder ainakīsmingiskai Sūji līja, Saūli swāikstiwusi be Warīsti zarāwusi. Tēr aīns Grumminas brukkis bēi en Kunnegsgarbu be sta ast spārts simbōliskan. Teinū jāu mazīngi bilītun tikriskai, kāi zūrgi Kunnegsgarban ast zēids. Undan jāu bēi mazīwun praēitwei, adder Perkūns dabber ni mazzi praēitwei šin kūrtan.
Ni tēr pippelai šāi ūlina per swāise buwīnsnas deīktan, adder dīgi zmūnei. Magīska kareusnā ēit jāu ilgai, be dīwai dīgi arwi kareusnā wīrst būwusi.
Prawerru būtwei gattawan.
Be 13 zallawan as widāi dabber ankstāinai en Alnāsteinei, kāi zmūnei pagaūwusi bartun si. Stwen en uniwersitātis mistīku bēi stawīdans grummins stēisan motōrkelin be rock kōncertas paggan.
2006.07.04 07:31
Glabbis Kaupūlis/Rassas bēi interessanti. Dabber pirzdau Sauliswārstas pagaūsenin (16 sīmenin), audāi si stawīdan āustabawingin prēipalin. Ainā seimī turri dwāi-wūran duktin. Tenēi buwinna en Wangītai (Kunnegsgarbas pirzdamestan) be stwen turri sakninsadan. Perjāja mūti sen duktin en sakninsadan. Mūti engūbi en buttan, kāi īmlai tēr pāutans, adder dukti palāikusi en padwaŗŗu sen sunnin. Pra pēnkei minūtins mūti engūbi en padwarrin be widāi: ni ast neggi dukrīkas, neggi sunnes. Pagār sakninsadan ast meddin. Nū, eīsku, gūbi en meddin. Tūlin zmūnin senrīnkusis di. Tenēi pragūbi pastippan meddin be nika ni aupallusis. Stawīdan tenēi wakīwusis pōlicajan sen sunnins, beggi jāu bēi timran. Zūrgi sīmtan pōlicistans laukīwusis mergīkan pastippan naktin. Be tēr ankstāinai, saūlei tenkāntei, aīns sunnis aupalluns mergīkan. Tenā sen pakkai migēi en meḑḑu, pragūbusi dwāi kilōmetrans ezze sakninsadu.
21 sīmenin bēi Saūlisstalīsnas pagaūsenis be sta bēi deinā, kaddan en subsmu Kunnegsgarban pirmas grummins grumīwuns. Ānkstais tēr grumīwuns pagar Kunnegsgarban, be teinū en Saūlisstalīsnas pagaūseņu, sta bēi tikrā pirmā perkūnija kīrsa pastippan Kunnegsgarban. Adder sta bēi pussisawaiti. Spārts labban, kāi en ketwirtikan bēi izrēizan dīgi antrā (spārts warewīngi) perkūnija be debīka auskandīnsna.
Adder kaddan mes swintinusis 24 sīmenin, dāngs bēi skīstan, tūlin rassan krūwa.
2006.07.31 22:26
Glabbis Dwāi dēinas stesses "skandinawiskas" pornōgrafijas

29 - 30 līpan bēi pirman en Kunnegsgarbas skrittei - archeolōgiskan festiwalin "Kāupan". Šī dīlaga izarwi audāi si en istōriskasmu Kāupas deīktan prēi "Wīkinges Meddin" (Wikingerhain) be "Irtāikapinin" sirzdau Wisakjautin, Wikjawan be Wāzegawan. Sta ast Krāntas zūrgisku, Semba.

Prawerru izreizan bilītun, kāi sta ast W.Kulakōwas prāts be tāns kwāi teīktun šāi Wīkinges Kāiman - Skandinawiskan Skansen. Tāns, kāigi maskaliskas zināniks, kwāi aīnat pawaidīntun sen swāise zināniskans dīlins, kai prūsai, wissan pirman, ast gotai be wīkingei.

Nū, Maskalija ast Maskalija. Šāi wissan turri būtwei maskaliskai. Perjāwusis, mes bēimai kirdīwusis "maskaliskan šansōn" (kalūzas grīmikans maskaliskai). Panzdau na widāklin birbinnusi tēr ainunta gruppi "Stari Olsa" iz Kriwwijan. Sta bēi interessanti dirītwei en reakciōnin stēisan rundīlin iz Wisakjautin. Prēi pagaūsenin as mīriwuns, kāi nāwis iz "Irtāikapinis" kappans, teinū etskīwusis etkūmps šāi dāncaui. Tenēi krūwa be etkūmps etskīja. Tenēsan prusnas bēi sen kīrsnans mīlinins, rūmbans be krāujan - nū, sta ast tikrāi wīkingei! "Stari Olsa" ast gruppi stesses sirdametsimtan mizīkis sen sirdametsimtaniskans instrumēntans. Mennei, izpretīngi, padīnga istōriskas grīmas ezze kunegikkan Widtautan be ūlinsnans, adder zmūnimans tūls padīnga "kriwwijas" sirdametsimtaniska wersiōni stesse "Smoke on the water" (Deep Purple) be "hit" stesses Nirvana's.

Stwen bēi "wigwamai", kwei pertreppenikai stēsan rekonstrukciōnis klubban, mazēi perdātun swāse perdāsans. Pōliskas klubs sen wesselin pabilīsnan "Kīrsnas Perkūns" perdāi kaūlas be warres bizuterījan (spārts nigrazzin). Kunnegsgarbas klubbai empīriniskai nika ni perdāi. Adder interessanti, kāi stwen bēi laītawiskas klubs "Prūsa". Be stwen bēi dwāi waikāi be mergīka, be aīns wāiks gerdau, kāi tāns zinna men. Tāns mīriwuns, kāi asma laītawiskas "Rāmawas" pertreppeniks en Prūsai, beggi as bēi deznimai sen "Rāmawan".
As, izpretīngi, izreizan prasīwuns - kasse paggan jūs turritei stawīdan pabilīsnan - "Prūsa"? Tenēi etrāi, kāi sta ast tēr preipalsnā, beggi tenēi empīriniskai ni turri pabilīsnan. Ikāi panzdau tenēi gerdaui, kāi tenēi ast iz klubban "Wilkatlakai". Adder humōrs bēi, kāi ainuntkawīds zmūi, pirzdau mans, jāu perjāja sen welsipēdan, widāwuns pabilīsnan "Prūsa" be prasīwuns tennans: kwei ast Palmaitis? Adder tenēi ni waīda, kas ast Palmaitis be nika ezze "Prūsas" klubban en Laītawai.
Nū, enimmumnu bēi sen tennans waiţātwei, adder nika kitse stwen pat ni bēi. Izreizan pa "Stari Olsa" līja sūji. Etkūmps kalsāi "šansōn". Wiskwēi ast jāukus maskaliskas gezēiras. Ainuntkawīda ulinsnā pagaūwusi. Wāldnikas/wīkingei pagaūwusis erkareūtun "pillin". Tāli ezze šismu, Kulakōws stalāi sen ainuntkawīdans "auktimmins" be tāns gērdau tenēimans: "Šī dīlaga jāu turri tūlin swāise zmūnintajan, šin festiwalin ast jāu legendiskan, sta ast etdwessenis stesse aūktas eurōpiskas līgmenes...". Niggeistai, prēi šans wīrdans - aīns wīkingis krūwa ezze "pillis" wirsellu be sen stangans be wakkans lanzēi na zemmin, upperauntei swāise krāujan.

Sta ast labā "tradiciōni". Ik tū kwāi turītun labban, debīkan biznessan, prawerru segītun krāujas upperans. Tīt 14 līpan prei "Ebwarīsnas placcin" en Kunnegsgarbu, kwei teinū wīrst būwun nawwan Turkijas Super-Kāupan "Eurōpa", ukagigāntiskaisis en mīstu, Turkijas dīlinikai upperau awwinan be tenesse krāujan līja en betōnan, maisāntei. Sta bēi dīgi archeolōgiskas kapsnas, stwen bēi kapurna stesse 17-18 metsimtan. Šāi en Turkijas upperan dirīwusis nāwis stēisan Napoleōnas zuldātan, lanzīntei en kraūwu be pagār - Kunnegsgarbas malnīkai ezze swāise līkutamans zārkamans (coffins). Turri di īr auīmsenei.

As mīri, kāi stas wīkingas wis pat ni aulaūwuns, beggi automōbilin stesses dīwas pagalbas izreizan immi tennan.
2006.09.08 10:28
Glabbis Interessanti, kāi jūmans gūbi bītan bītai (7 sillinan), kaddan bēi Mīnikas timran? Stwi en Kunnegsgarbu pirzdau pagaūsenin bēi spārts spartā Perkūnija be subs Mīniks ni bēi widātan. Adder en Ramintai - Mīniks bēi widātan be Perkūnija audāi si en subsei wangan.
2006.09.08 14:42
Nērtiks Perarwi interessanti - as ni waīduns ezze mīnikas tīmran, adder as bilīwusi sēn Kattijan ezze Mīnikan. Bēi uppjai dāngunsun be mes widāwusis tēr kussalan swāikstan, ni subban Mīnikan.
2006.11.02 22:09
Glabbis Kunnegsgarbu šandēinan Wilinnin Bītan ni ast tusnan. Snēigt pirman rēizan per šin mettan, spārtai dumja āulaukis, grumēi be mēldis blīngina. As ni paminna, kai ānkstais en Wilinnins bēi perkūnijas. Sta ast ni jāuku zentlin.
2006.11.03 15:03
Glabbis Nū, āustabawingi! Snāigs wis dabber snēigt dīgi teinū. As mīri, ka sta mazīlai zentlitun? Perwaidinnas, kai Wīlis pergūbi šan - en Zemmin, be tenēi pretta auwertun zemmin sen snāigan, kai niainunts ni mazīlai enkāusintun tennan. Adder mazzi būtwei Assanis Perkūns, kas bītan bēi šāi, kwaitīlai segītun ka nika swarewīngi teinū per Wilinnins.
Kāigi as papretta, bītan sta bēi tēr šāi - en Sembai - snāigs be grummins.
2006.11.03 16:52
Nērtiks En Pameddei ast dīgi teinū wītra be snāigs, adder ni ast grumminai.

Kaddan as šandēinan jāja pa pintu sīrzdau Grāudenan be Kwīdinin, as wīdawuns, kāigi na laūkan tāuwu pintu dwāi gartawannagai ēit swajjan upperan. Zūri dwiddesimtai metrai tālis sīnda wārnis be gēidi na swajjan mazīngiskwan. Niggestai āins iz wannagans skrijja be nōpaluns wārnin. Tennei ēmpiri skrijja aūktai be dāncau ēn wīnu kīrša dāngan - dwāi pippelai, kīrsnas be lāukaikuks, est līgu pa debban.

En pussisawaītin, as jāja sen Kattijan en Alnāsteinei per Wilinin. Sīrzdau Kwīdinin be Rēzijan numans pīrzdau automōbilin praskrijja palks. Tāns bēi sirabliskan be turrēi tēr kīrsnans wāngans stēisan skreīlin. Tāns perwaidinna kāigi palks iz prūsiskan amziniskan zentlin, adder akīwistai sta ni bēi nōrwegiskas palks. Mennei prawerru izbandātwei tenesse pērgimin.

Ēn Wīliniskan īdin bēi sūit saltan. En rēizans sūwa di.

Dīreiti auīmsenins iz Wīlinins ēn Alnāsteinei:
http://prusa.strefa.pl/wilinis_2006/index.htm

Stwen dīgi mazīngi aupaltun mp3, sēn nussan "Zallis Warris"
2006.11.04 01:13
Glabbis Auīmsenins widāi. Jā, as adder mīri, kai per Wilinnins wisāi īst buttai. En kapurnans mazīngi ēitwei pirzdau anga panzdau. Tū nitikrōmiskai peisāi šin emnin. Wilinnis - sta ast jāu tūlagirbausna.
sg wilē/pl wīlis adder Wilinnis.
Nū, prēi ten kāigi en grīmai: sīws palkiks skrāidants ast wīlin maldūns, pippelka rāiba ast wīlin martī...
Adder mes teinū ni mazzimai jātwei en dabban beggi šāi en Sembai snāigas klāds ast 40 - 50 cm.
2007.03.19 10:49
Glabbis Teinū mōskaliskas hubernatōrs en Kunnegsgarbu gērdau kwei tenēi kwāi zēistun "Spīlisnas zōnan" en Kunnegsgarbas skrittei. Sta būlai mōskaliskas Las-Vegas en Sembai, pagār Palwenīkan. Niaīnuns dabber ni gērdaui, kwei akrats. As subs mīri, kāi sta būlai stwen kwei ast pillis gārbs "Nōdems" prēi jūrin.
2007.03.19 16:49
Nērtiks Mennei ni padīnga stawīdai pamirīsenei. Aīnan labban stwi ast, kāi sta wīrst būwuns kadāi nūss Las Vegas, mazīngi sta wīst dāwus pawīrpin Prūsan turistiskan euro.

Spārts taūwu Saūlis Klākes buttan, taūwu Skaītan ast karriska bāzi, kwēi bēi tōrturitan zmūnei iz arabiskans tāutans, ulinnantai per swāise taweīnis pawīrpingiskwan. Pōlei ni segīwusi stan en swāise tāutai, adder stwi en Prūsai. Brendu mirītwei ezze debīkaisin ōkupantis arōgancijan, nikāi tōrturitun en ōkupacītan zemmei pawīrpingiskwas ulīntajans iz kittans tāutans.
2007.03.19 22:11
Glabbis Nikasmu ni mazzi padīngtwei stawīdas pawīstis, adder tēr ōkupantamans be perlamtajamans. Sta būlai nawwan "mīstan", stwen kwei teinū dabber ast tēr laūkai be zigzdā. Stan mīstan turri lanzītwei na jūres krāntan be tenesse ilgan būlai ezze 5 km anga dabber tuls. Tenesse deīktan ast ezze Sarginawu (s.a. Palwenīkas prēimistan) be tālis en pussideinans, stwen kwei teinu ast Nōdems anga Nōdimsti.
Mōskalija wīrst turiwusi 4 stawīdans Las Vegas. Aīns ast šāī, en Prūsai. Ka sta zentlina? Naws okupaciōnis wīds. Wissan kriminālin wārgan ēit šāi iz pastippan swītan, adder milijōnai euro ēit en Mōskawan.
2007.03.20 18:17
Nērtiks Stawīdai mīstai dīgi mennei ni padīnga. As bēi en Palangai kadāi be dīgi mennei ni padīngai. As tēr bandāi aupaltun pōzitiwans, kāi ni būlai tīt brendu.
2007.03.20 21:32
Glabbis Nū, en Palangai tū mazzi sindītwei en wūrasmu enimmumnin parkan prei Tiškewwicas dwarran anga en Birūtis gārbu. Sta ast dāusas palīgintei stan nawwan mīstan kwei būlai tēr sīmtai kazinō be mangas buttai. Kāigi Kukkurs nūmans bilāi, teinū en Lattawai seks-turizmus ast nōrmalin. Izpretīngi, stwen būlai inwestōrai ni tēr iz wak. eurōpan, adder iz Pōlin, dīgi Laītawan be sta wissan būlai sēitan.
2007.03.28 22:21
Glabbis Kāigi as jāu peisāwuns, teinū en Kunnegsgarbas skrittei waiţāsnas ezze Palwenīkas mīstan ast spārtai aktuālin, beggi stwen pagār Palwenīkan dīwai būlai nawwan "mistan" - kazinō kōmpleks.

Sta ast interessanti dirītwei, kāigi Mōskawas okupaciōnei ēit tālis.

Palwenīks ast tusnan mīstikan na jūres Sembas krāntan. Sta ast deīktan kwei ast gīntaras augausnā, beggi teinū sta ast debbikaisin deīktan en swītu, kwei lānza gīntars. Pirzdau kareūsnan stwen "mikšai" turēi swāise gīntaras industrījan. Panzdau en sōwetiskan kīsman kōmunistai segēi stwen "Gīntaras kōmbinats", ainunta gīntaras fabrīki en pastippai Mōskawijan. Jāu delli mettai gērdaui di ezze prōblamans sen stan gīntaras kōmbinatan, Mōskawas māfijas paggan. Be teinū ēnwangan pagērdau di, kāi gīntaras industrīja en Palwekīku ast bankrōts.

*****

Mazzi būtwei, en wisēimans wūramans mīstans ast di tūlin gērbsenei ezze Pazemmiskan Mīstan. Stan subban ast dīgi en Kunnegsgarbu. Pirzdau dwai sawaitins, niggeistai en Palwenīku tikka dubbi, kwāi ast sparts gillu. Faktiskai stan subban deznimai ast di dīgi en Kunnegsgarbu, adder en kitēimans mistans en skrittei. Be staddan tikka naws gerbsenis ezze Pazemmiskan Mīstan. Interessanti, kāi šin rēizan ainunts jāu īr segīwuns tāutaskartin kwei stawidas prālis mazzi niggeistai tikka en Kunnegsgarbu. Stāi tāutaskarti bēi en internettas nawwiskwamans, adder teinū jāu ni ast. Perwaidinnas, kāi ainuntkasmu sta ni padīnga.

*****

Prei Lēninas gīmsenes dēinan en Kunnegsgarbu wirst statīnuns rekōnstruitan Lēninas pamīntlin. Sta būlai teinū en Wizīgarbu (Haberbergu) prei deīktan kwei ānkstais stalāi Wizīgarbas kīrki. Dabber ainā atrakcija, kāi zmūnimans ni prawerīlai jātwei en Grūto Parkan be akwaparkan en Druskinikamans. Ast di jāu Ilgā Mōskawijas Pīmpa en "Ebwarris placcu", ast di "Mōskawijas Mūti" dīgi sen pīmpan be t.t.

*****

Dīgi ezze "nawwan turizman", teinū ni tēr Palwenīks wirst buwuns stawīdan grīkas mīstan, teinū dabber gērdaui, kāi en Kursin Nērijai (Kūpamans) būlai naws debīks turizmas kōmpleks. Aktīwa zeisnā būlai stwen jāu en dwai mettans – krūgai, akwaparkai be t.t.
2007.05.11 23:37 | Pirmas Perkūns
Glabbis Swarewīngi:
šandēinan 11 zallawan, pēntnikan, zūrgi 17 stūndins prēi mans en Kunnegsgarbu bēi Pirmas Perkūns.
Anga bēi ainunkwei dabber, peisāiti, ik bēi be kaddan.
2007.05.12 01:33
Kareusnā Jā, prēi men, en Swentammistu dīgi bēi Pirmas Perkūns en stan subban kērdan, be spārts spārtan, grummiwuns di ilgai be spārts sūwa.
2007.05.12 01:40
Kareusnā Jā, prēi men, en Swentammistu dīgi bēi Pirmas Perkūns en stan subban kērdan, be spārts spārtan, grummiwuns di ilgai be spārts sūwa.
2007.05.12 07:03
Nērtiks Stan subban prēi men en Pameddi be prēi S. Klākis en Galindai. Undan en appei Renawai dabber saltan, adder jāu ni tīt kāigi en Wilidēinan.
2007.05.14 10:19
Glabbis Jā, teinū eīsku, kāi perwaidinnas, wiskwēi en Baltijai – Pirmas Perkūns bēi ainakīsmingiskai. Sta ast interessanti zentlin.
As jāu gaūwuns waīstins, kāi bēi en Krēiwai, en Sūdawai, en Jātawai (en Dēinawai). Tēr as ni waīda ezze Wilnin, Zemaītijan be Lattawan. Interessanti anga stwen Perkūns bēi en pēntnikan?
2007.06.01 09:44
Glabbis Interessanti, kāi teinū en Twānkstas (Pillis) ūru karūšai izsakka iz undan be gabtun kussins kāigi pippelai. Stawīdan nawwiniskwan as skaitāwuns, adder niainunts ni nadrūwei, kāi sta ast mazīngi. Mazzi būtwei sta ast stawīds humōrs, mazzi būtwei stawīdan dabbas fenōmenan.
2007.06.08 18:17
Nērtiks Nū rettawingi, karūšai mazzi senrīnktun kussins iz undas wīrsawiskwan, adder iz wīnan? Mazīngi tenēi ast palasaššai. Sta mazzi pawaidīntun si nidruwīminan, adder warīstiskai palasaššai mazzi giwītwei īr en ūramans, ni tēr en appimans, kāigi kitāi palasaššai. As paminna, kaddan stawīds palasassis izsakkuns iz undan per māise blīngan na ūru taūwu Kwēdinai
2007.09.07 14:44
renata bitinelio Mazzi jūs waiidatei ezze izniikusin stēisan bāltan graūdenin piipelin koksan (koksa laiitawiskai, kāi prūsiskai -mazzibūtwei kokks?) ?
2007.11.11 20:47 | Lapkrūtes 11 dēinan:
Glabbis Lapkrūtes 11 dēinan:
en Twānkstai zūrgi 16 stūndins dwāi rēizai laukstēi Mēldi be grumēi Grummins. Tīrtan rēizan laukstēi be grumēi en 19 stūndins jāu en timru. Pastippan dēinan snēgt, sūja, krūja keitarā, adder tīt dīgi ast sāulitan. Lapkrūtes Perkūns ast swarewīngi zentlin. Mazzi būtwei, deiwāi kwaitēi tītet zentlintun swarewīngin punktan en Mettas kellu be waidīntun pagaūsenin stesse nawwas kērdasetrapas.

Ik Perkūns grumēi assanin, gērdaui di, kāi zeimā turri būtwei īnsan. Lapkrūtis turri būtwei sēitan sen Pūles mīnsin en Mettas Kellu.
2007.12.04 19:59
Glabbis Ast ka swarewīngi ezze archeolōgigiskans nawwiniskwans en Twānkstas skrittei:
http://prusai.org/twanksta/nawwiniskwas.htm
2007.12.15 20:46
Glabbis Sallawas 14 dēinan:
en Kunnegsgarbu audāi si "dark-fōlk" muzīkis dīlaga kwei birbinna BACKWORLD, ainā iz ukaspārtaisin dark-fōlk gruppins en swītu. Izpretīngi, sta ni ast sēitan sen baltiskan kultūrin, adder wis pat sta bēi ukaswarewīngi muzīkis dīlaga en Kunnegsgarbu en 2007 mettan. Grazzus akustiskas gērds, ka dāst zmūnimans swāikstas spārtin, gīwatas spārtin. Sta ast naseīlis stesses Kittas Eurōpas, ni stawīdas, kwei tēnti buwinna skēuris be mangas. Sta ast warē, kwāi dāst spārtin giwītwei tālis en niperlānksnai ezze pōlitikis be tālis pernaikīntun pōp-kultūrin.
2007.12.28 16:25
Glabbis /
2007.12.28 16:38 | Kunnegsgarbas "Adli"
Glabbis Interessanti, kāi šin mettan en Kunnegsgarbu ni ast Kalāndiska Adli kāigi wisaddan bēi. Gērdaui di, kāi teinū stwen stalāi ainuntkawīds kōnuss anga pīramidi en Adlis deīktu. As subs dabber ni widāi. Kāigi as paminna, pērnai stāi plastiska Adli krūwa be pastāi endegtan anga ka nika palīgu.
2008.01.09 15:43
Glabbis Arwiskai šin mettan en Kunnegsgarbu ni bēi kalāndiska Adli, adder bēi "kalāndiskas kōnuss", kwei ēntrai ni bēi stibban, adder bēi tēr pāustan. As pats bēi prēi tennan be widāi stan wissan. Eīsku, kad stibban jāu ni ast prawerīngi per "mīstan", beggi teinū en placcu stalāi naws sūls. Ēit debā mainasnā. Wissan ka bēi tikran, tienū pastāne mainātan. Ik teinū Swītas Garrin ni turri stibban, ka sta zentli. Mazīngi tēr prestun ka ast tālis.
En Mīmelai, en tēntiskasmu galwasmīstan stēisan wakkaras baltan, Adli prei Tārawas Anīkin bēi āustabawingi.
Interessanti, kāi en Wilnei prei katēderin bēi labā Adli, adder prei Rātuzan - Adli bēi stan subban plastiskan be kōnusiskan, kāigi en Kunnegsgarbu. Dīgi gērdaui di, kāi kittan mettan en Wilnei abbas Adlis wīrst būwus plastiskan.
2009.08.17 20:59 | UNDAN
Glabbis "En Kunnegsgarbu ast tūlin undai: http://www.kaliningrad.ru/news/incidents/k903356.html"

- jā, adder sta ast nōrmalin per Kunnegsgarban. Stwi eraīna aglā sūja be ēst wisaddan ast tīt. Tēr pērnai as tīt "auskēnduns", perwaidinnas, trīns rēizans. Stesse paggan teinū ketwirtikas ankstāinai as padirīwuns en lāngstan be paprettuns, kāi walnan šandēinan nikwēi ni jātwei.
2010.02.06 14:46
Glabbis Raggas 30 st. 2010 m. bēi strāiks en Kunnegsgarbas cēntru, entikriskai prie Twānkstas pilligarban, en kawīdan pergūbi zūrgi 12 tūsimtai zmūnei, kawīdai izkīninusis āupausintun maskōwas rikaūsnan en Kunnegsgarbas skrittei. Tīt dīgi bēi izkīninsna prēipausintun Puttinan ezze rikaūsnai.
Prīkin Puttinan stalāi wisāi: stāi karengus sen arellins stēisan mōnarchistan bēi ēmpiri sen kīrsnans karenguns sen kērpetins stēisan bāikerin be t.t., sta pawaidinna, kāi en strāiku bēi wisāi klādai stēisan buwīntajan.
2010.02.06 20:51
peteris92 Sta ast spārtai labā waīstis, mirīntei ezze nūssan (Prūsans) perejīngiskwan. Muīsesa niperlānkasna ezze Guddijai mazzi dātun nawwans mazīngiskwans pēr Prūsans.
2010.02.07 16:00
Glabbis Guddija ast blānda. Tikrōmiskai bilītin - Maskōwija. Guddija - tīt laītawjai bilāi ezze Krēiwan.

As ni waīda ka zenli stas strāiks, be ka wīrst būwus tālis. Mazzi būtwei nika swarewīngi, beggi tēr en Kunnegsgarbu zmūnei turēi stawīdan debīkan strāikan. En subbai Maskōwai pergūbi tēr 800 zmūnei be tenēi pastāi delbtan pra pōlicajan izrēizan.

Interessanti, kai tāliwidasna en Maskōwijai nika ezze stan ni pawakīnusi. As widāi aīnan zmūnin iz deīktiskan tālawidasnan, be tāns gērdau, kāi kōrespondēntamans pastāi drēuditan ezze stan tengīntun.

Interessanti - en Pōlai ka nika pastāi kirdītan ezze stan?
2010.02.17 20:10
krieger Interessanti, adder as ni mīri kāi ka nika wīrst kitawīdinuns en Kunnegsgarbu.
Maskōwijas rankā nikaddan ni etdāwusis skrittan. Adder interessanti kāigi wis wīrst būwuns kaddan tūlin zmūnei wīrst būwisis emprīki. Eīsku, en Maskōwai zmūnimans wemtwei. Tenēi tīt mīri "māise buttan na krakstan" adder as kirdīwuns "Puttins ast labban" (mazīngi, beggi tenēi paspīja parāngtun).
Prawerru kitawīdintun wissan sistēman, beggi stwi ast kommunistai anga degeneratai iz rīkin.

As widāi infōrmaciōnin ezze strāikan tīt en internettu.
2010.02.18 14:12
Glabbis Jā, as dīgi mīri, kāi sta nika ni dāst. Zmūnei ni mīri radiklālai - kāi izēilai iz Maskōwijan. Adder šlāit sta ast jāu ka nika. Be sta ast walnan nikāi nika. Teinū dirēimai kelli zmūnei wīrst pergūbusis prei kittan strāikan. Dīwai etkūmps turri būtwei.
2010.02.19 21:10
krieger En Tālamans Dēinans jāu bēi ka nika palīgu. Teinū stwen ast "labban", zmunēi ni turri strāikans. Adder kaddan tenēi turīwuns staddan stwen tūlin pōlicijai: iz wissans skrittans.
Adder ik mīritwei radikālai, wīrst būwušas perspektīwai staddan? Tīt ciwilliska kareusnā (stwi interessanti ka Eurōpa wīrst segīwusi) anga nawa auktimmisku...
2010.02.20 13:56
Glabbis Adder ka tū mīri peisāntei - "En Tālamans Dēinans" - as ni paprettuns?
Kawīdai perspektīwai wīrst būwusis?
- Galwas prōblaman ast kāi zmūnei en Kunnegsgarbu ast spārts mackāliskan. Tenēi ni mūka mīritwei kitawīdiskai. Maksimum - tenēi mīri tēr ekonōmiskai. Tenēi kwaitēi tēr kāi būlai wissan kāigi en Eurōpai. Eīsku, ik izmestun mackāliskan maffijan iz Kunnegsgarban, staddan etkūmps wissan būlai niwārgan, kāigi bēi zūrgi 1989-2000 m. Staddan wissan bēi mazīngi be bēi spārts tūlin alternatīwan. Tīt teinū en Kunnegsgarbu ast tēr ainā līkuta alternatīwa awīzi. Tēr stwen mazīngi waīstun ezze stawīdans strāikans be opoziciōnin. Adder sta ast tēr per prastans zmūnins.
Stwen tū skaitāi wissan kāigi kīrsnan humōran. Šandēinan as skaitāwuns stwen, kāigi prei "Rikaūsnas Rūman" (sta ast en Kunnegsgarbas cēntru) stalāi aīns ebsergītajs, kawīds immuns iz automōbilin plintin be pagaūwa šaūtun en warnins, kawīdas sīnda na wūrans garrins zūrgi stan "Rikaūsnas Rūman". Iz "Rūman" izgūbi ainā gewinīja, kawīda pergūbi prei stan ebsergītajan be gērdaui tenesmu - "ka tū stwi segēi, nimazīngi stwi šaūtun". Tāns etrāi: "as asma subbas gubernātoras ebsergītajs, tīt ik tū ni kwaitēi prōblamans, dīwais jaīs izšendau!". Tenā gērdaui - "as teinū wīrst gērdaūwusi pōlicajai". Pōlicaja etrāi: "ka tū ni wīda, kāi sta ast subbas gubernātoras ebsergītajs, tenesmu stwi mazīngi wissan". Panzdau tenā pastāi palaīstan iz swāise šlūzin. Be tenēi dabber kwaitēi līgintun stan gennan.
Arwiskai, ainuntkawīds gezēiras sen stan "rikaūsnan".

Brendu mīritwei, ka būlai ik ainuntkawīds pōlitikeris pagaūlai eīskintun swāise prātin, kāi stwi turri būtwei kitā baltiska tautā. Mackālija, kāigi ka nika swintan, sīnda spārts gillai en galwamans. Prawerru, kāi palīgu prōcesan eīlai wiskwēi en Maskōwijai. Būlai interessanti, kāi stwen wiskwēi būlai tūlin swāise līkutas wālstis. Wiskwēi būlai swāise billas, swāise etniska kultūri.
2010.02.22 10:50
krieger "En Tālamans Dēinans" — На Дальнем Востоке. Prawerru peisātun kitawīdai?
As ir ni waīda kwēi ast "alternatīwas awīzis". Adder mes ni turrimai ōpoziciōnin: anga degeneārtai (Limonovs be t.t) anga sunnei prei rīndan.
Pōlicija — tēr galīntun, grābtun be t.t.: http://esquire.ru/calendar/

Mes mazīmai tēr gēistwei be druwītwei...
2010.02.23 11:08
Glabbis Perwainiinas, "Talāi Deināi" ast labban, as tēr pamīrsuns ka sta ast, adder teinū paprettuns, kāi sta ast stās zemmis, prei Japānijan, kwei Mackālija dīgi wissan sebbei immusi.
Jā, ezze milīcajan - super.

Gēideis ni gēideis, perwaidinnas, mazzi būtwei tēr dabber wārgais.
Prawerru tusnai segītun ka nika swāise.
2010.02.24 21:27 | Ezzen Geōrgenburgas pillin
krieger Mennei stwi interessanti ka kīkri wīrst segīwuns sen pillin. Tenēi bilāi ezze restaurācijan(ēisku, iz amzin penningans — kāigi jāuku). Mazibūt kīrki kwāi gaūtun nawwans fanatikans??
Rikausnā bilāi "prasīsenei sen buttan per buwīntajans ast prestiskan. Ni waīda ka stwen en arwiskwai.

http://img-fotki.yandex.ru/get/4008/mxpreuss.7/0_218f7_dd4eb0da_orig.jpg
Stwen īr ast wāldwika.
2010.03.18 14:44 | Mandarīniskan "Kāupan"
Glabbis En Sallawas 20 d. turēi būtwei naws strāiks prīki mackāliskan rikaūsnan. Adder stan subban dēinan rikausnā "planīwusi" turītun "kāimas kāupan" prei Twānkstas pilligarban. Stesse paggan ōpicialai strāiks ni wīrst būwuns. Adder teinū zmūnei kwaitēi ēitwei prei pilligarban niōpicialai. Be wissan sta ast bilītan "Mandarinowaja Jarmarka" (Mandarīniskan Kāupan).
2010.03.20 21:53
krieger Šandēinan bēi "stas strāiks", adder kāigi "flashmob" (prawerru perēitwei sen mandarīnans be marlas "tvarstis/poviazka" — kāigi ast prūsiskai?)
Interessanti, kāi ansktāinai stwen bēi rikausnā (Boōs). Tāns īr ka nika bilīwuns. Dīgi bēi kas nika iz ministērijan.
Gērdaui stwen astits tūlin "zmunei en ciwilliskan rūkans" — eīsku sta ast milīcija.

http://kharchenko.info/reportage/kaliningrad-meeting-20-marta-2010/ — Stwi biskin mackāliskai.

Naws strāiks wīrst būwuns en Pūlis 31 d.
2010.03.21 17:20
Glabbis Jā, as bēi nō stan dīlagan. Bēi zūrgi 2000 – 3000 zmūnins. Ni tīt tūlin. Jā, zmūnei bēi sen ārstiskans sawinzlins na āustan – zentli "ni mazīngi bilītun". Sen mandarīnins, sen kawīdans wisāi mujāi be krīkste – "Hubernatōran – prēipaus iz Kunnegsgarban". Dīgi bēi sen apelzīniskans (ōranzans) kūgikans (balōnans), na kawīdans peisāi hubernatōras emnin be prawerēi pjāutun dins.

Jā, hubernatōrs perjāja be wisēimans waidīnuns, kāigi tāns dīgi kāupuns mandarīnins. Beggi stas prāts ezze mandarīnins jāu bēi waīstan pirzdau kelli dēinans. Adder tīt tāns waidinna, kāi sta bēi tenesse prāts. Nū kāigi artists. Wisāi spīlai be tāns dīgi. Tenēi stwen wissan labbai ermīriwusi, dāwusis talawidasnas tiltan en strāikas deīktu.

Spārts enimmumni, kāi zmūnei jāu mazzi subbai ka nika gattawintun be ni būtewingi turītun ōpicialins dīlagans.
Eīsku, stan "flash-mob" bēi stawīda kunstiska pawīstis kāigi perfōrmanss.
Adder bēi tūlin talawidāsnas iz kittans tāutans be wiskwēi ezze stan papeisāwusi.

http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2010/03/20/AR2010032002120.html


2010.04.23 06:42
Nx Ni walnai "Gubernatōrs"? - "H" perwaidinna būtwei swettin
2010.04.23 15:18
Glabbis Jā jā,
be mazzi būtwei būlai - "guwernatōrs".
2010.06.25 23:58
Glabbis Stwi jūs mazīlitei imtun info per "kadāi" en Wikipēdijai, beggi stwen ast gezēiras iz wissan swītan, adder nika ni ast iz Prūsan.

sīmenes 27 d.:

1945 m. - Sōwetiska kumendatūri en Kunnegsgarbu dāwusi rezultātans ezze Kunnegsgarbas buwīntajans: iz 100000 Kunnegsgarbas buwīntajans palikka giwāi - 73000 kunegsgarbīnai.

1947 m. - Kunnegsgarbas Zō etkūmps pastāi etwertan.

1992 m. - en Kunnegsgarbu prēi Albertīnas uniwersitātin pastāi etkūmps statīntan I. Kāntas pamīntlin.
2010.06.26 11:56
peteris92 Glabbi, mes mazzimai segītun tīt: as wīrst turīwuns ezze swītan, be Tū wīrst segīwuns ezze Prūsan. As wīrst turīwuns nawwan gezēiran pra audāsenins iz Prūsan. Padīnga Tebbei?
2010.06.26 12:10
peteris92 Sta būlai tīt:

==Kadāi==

'''26 sīmenes'''
===Swītan===

1541 – Aulaūwa Francisco Pizarro, špāniskas kōnkwistadōrs (gīma 1478)
1945 – en San Francisco papeisāi di Kārtin stēisan Peraīnintan Amzin.
1954 – Ast di enskattinus pirman en swītu atōmiskan elaktraīnan en Obninsku.
1968 – Gīma Paolo Maldini, wālkiskas futbōlaniks, Wālkijas reprezentīnts.

===Prūsa===

1945 m. - Sōwetiska kumendatūri en Kunnegsgarbu dāwusi rezultātans ezze Kunnegsgarbas buwīntajans: iz 100000 Kunnegsgarbas buwīntajans palikka giwāi - 73000 kunegsgarbīnai.
1947 m. - Kunnegsgarbas Zō etkūmps pastāi etwertan.
1992 m. - en Kunnegsgarbu prēi Albertīnas uniwersitātin pastāi etkūmps statīntan I. Kāntas pamīntlin.

As mīri, kāi būlai ukawālnai.
2010.06.26 15:35
Glabbis Tīt, as mīri, kāi tīt ast nōrmalin. Adder mennei ast ainawīdan kāigi stwen prawerru / mazīngi peisātun. As ni waīda kāigi sta ast Wikipēdijai. Mennei būlai swarewīngi, kāi jūs stwen peisālitei dīgi ezze swāise regiōnins.
Ka ast en swītu, mennei ast ainawīdan.

As subs ni waīda kāigi stwen peisātun - tīt as peisāi stwi ezze Kunnegsgarban, adder tū mazzi kōpitun en Wikipēdijan.
2010.06.28 14:03
Glabbis Sīmenes 29 d. 1256 m. - pirman rēizan Kunnegsgarbas pils pastāi paminītan kāigi "castrum de Conigsbergk in Zambia". Tīt sta ast Kunnegsgarbas deinā.

Sīmenes 29 d. 1893 m. - aulaūwuns Kunnegsgarbas mīstas māisteris (Bürgermeister)- Zelki (Johann Carl Adolf Selke), kawīds dīlai kāigi mīstas māisteris ezze sakkes 6 d. 1893 m. ērgi sīmenes 29 d. 1893 m.

XXXXXXXXXXXXXX

Sīmenes 30 d. 1866 - Ernsthauzens (Ernst von Ernsthausen) wangīns dīlatwei kāigi Kunnegsgarbas mīstas māisteris (Bürgermeister), kawīds dīlai ezze dagges 8 d. 1865 m.

Sīmenes 30 d. 1902 m. Hoffmanns (Hermann Teodor Hoffmann)wangīnuns dīlaitwei kāigi Kunnegsgarbas mīstas māisteris (Bürgermeister), kawīds dīlai ezze 1884 m.

Sīmenes 30 d. 1946 m. Kunnegsgarbas emmens "Königsberg" pastāi kitawīdintan en "Kaliningrad".

Sīmenes 30 d. 2005 m. ercōgas Ālbertas (1490-1568) pamīntlin pastāi pastatītan en Kunnegsgarbu, en Knīpawas sallai.