ŌRGANIZAZIŌNIS, PRŌJAKTAI
Galwas pāusan > Galwas delīks > Baltiska kultūri
2009.11.21 20:13 | ŌRGANIZAZIŌNIS, PRŌJAKTAI
Glabbis Ezze organizaciōnins be prōjaktans. As stwi mīri, ik tū, Nērtik, stwen wis pat turīlai organizaciōnin en Pōlai, mazzi būtwei, mazzimai mīritwei ezze ainuntkawīdan perōniskan prōjaktan, prei perwaidīnsnan, ezze ainuntkawīdan prūsiskan baltiskan liskan anga palīgu. Kāi būlai mazīngi turītun wans kāigi partnerins, mennei perwaidinnas, jūsan organizaciōni turri būtwei registrītan en stawīdsmu "wojewodstwu", kawīdan ast prei Kunnegsgarbas arāikan. Adder mazzi būtwei sta ni ast tīt swarewīngi. Tīt būlai labban turītun dīgi laītawiskan partnerin. As ni waīda, ik en Mīmelai "Newineraggis" pastāi registrītan, mazzi būtwei tenēi mazīlai delīkan īmtun. Prawerru prasītun ka Pamīrisna ezze stan mīri. Tīt mes mazīlimai turītun prōjaktans ezze lāiskans en Pōlai, en Kunnegsgarbas skrittei, en Mīmelas skrittei.
2009.11.22 09:21
Nx
Kaīls

As nadrūwei, kāi wiss wīrst būwus paprestan en līsku en sallawan. Mes jāu mirēimai, anga prawerru arāikintun dīlasnas areālin en wojewodstwan - gi Pameddi, Sūdawa be Sāsnas delīks ni ast jau en Alnāsteinis wojewodstwu. Prūsiskas zemmis ast teinū en ketturimans wojewodstwamans. Palīgu en Laītawai - prūsiskas zemmis ast en Mimmelis skrittu be en Sūdawai. As en maskālai tikrōmin ainuntas pirminiskwas per lōkalins perarāikisnans ōrganizaciōnins?
2009.11.22 14:08
Glabbis Nū, pirzdau stan, kaddan jāu prēi wans wissan (ni wiss) wīrst būwus paprestan, mazīngi stwi biskin ebtarītun. As jāu wūrai nika ni segīwuns sen stawīdans prōjaktans, stesse paggan as ni waīda kawīda situaciōni ast teinū, adder ānkstais bēi kaimīniskwas prōgraman (neighbourhood programme). Beggi sta bēi INTERREG, mes stwi subbai ni mazēi preistatīntun prōjaktan, adder mazēi tēr delīkan īmtun en stēisan partnerin dīlagamans. Be jā, wisāi partnerai bēi kaimīnai. Mes turrimai zemmin en Nadraūwai, en Ramīntas grāudenimans (ni en subbai Sembai), stesse paggan iz pōliskan pāusan staddan bēi dīgi iz "Puszczan Rominckan", iz parkas direkciōnin, adder iz laītawiskan - iz Wilkawiškis mūterin. Adder INTERREG ast spārts debīkan prōgraman, walnan turītun ainuntkawīdan mazzaisin prōgraman. As ni waīda, mazzi būtwei eraīnan prōgraman be eraīns fōnds turri swāise izkīninsnans. Tīt mazzi būtwei tū en Pōlai waīda kwei mazīngi prasītun ezze stan. Nū, mazzi būtwei stās organizaciōnis, kawīdas jāu dīlawušas sen Kunnegsgarbas skrittin, waīda ainunkawīdans aspektans kāigi walnan registrītun si, kāi būlai mazīngi sendraugidīlatwei sen Kunnegsgarbas skrittin (mennei perwaidinnas, kāi "Borussia" ka nika turēi sen Kunnegsgarban). Tīt dīgi prawerru waīstun sen kawīdan organizaciōnis stātun mazīngi sendraugidīlatwei. Nūsan organizaciōni turri stātun "Kunnegsgarbas regiōniska perōnewingi organizaciōni" (s.a. nikōmerciska be niwālstiska).

Adder ka jūs (adder teinū tū subs) kwaitīlai teīktun?
2009.12.12 17:01
Pamirisna Kails :)

Mennei projaktai ast interessanti, adder "Newineraggis" (en Mimelei) teinū maiga. :/ Mes bandda ainuntan dilatwei, adder zmūnei astei ni sparts aktiwai.
Adder mes mazzi bandatwei.

P.S. Mennei perwaidinnasi, kai mes registrijja kai "Romuva" delis, beggi būtwei subbawingi organizacioni ast sparts tūlin dilin be papirai.
2009.12.13 18:11
Glabbis Jā, en zēiman wisāi zmūnei ast kāigi tlākei (s.a. klākei) - migga.
Adder kāigi paprestun, kāi jūs astei "Rāmawas" delīks? As mīri, ik segēimai ainuntkawīdan prōjaltan, kas iz jūsan pāusan turri būtwei kāigi "galwas zmūi"? Tīt fōrmalai Newineragges wediks en Mīmelai - Smile? Anga preipallantei prōjaktu prawerīlai bilītun sen Wilnin? Adder kas teinū "Maldūnis Rāmawas" wediks en Wilnei, - anga Arturius? Kāigi as etmenna pērnai bēi stas Martīns, adder perwaidinnas, tāns jāu bīguns prēipaus : ))

Be to, prūsų veiksmažodis irgi turi galūnes:
mes -mai (lie. -me)
jūs - tei (lie. - te)

Negalima rašyti le! Ten kur būtų le, reikia rašyti - la.
Tokia rašyba.
2009.12.31 11:09
Nx Kaīls!

Etwērpti majjan tusīsnan - jā zēimas kīsmun wissan ēit līnais, sta ast dabbiskan. Adder bītan mes wanginnusis prūsiskan līskan - tūlin bēi mukīntan, tūn bēi senwaitjātan. Enwāngan ast stibban stēisan uššan zmūnin, kawīdai bilāi be peisāi prūsiskai be ast aušaudīwingi. Sta ast debīkan treppan, kāigi bēi erteinū, en panzdaumamans delli mettans - Glabbis waīda. As mīri, kāi en wassarinin wissan wīrst būwus gattawan.

1. Interreg mazzi nūmans dātun mazīngisku ebtiktwei si en Sēmbai anga Wārmei šlāit prōblamans sen wizans.
2. Mes senrīnka penningans sirzdau subbans (na sērwerins, swintikans, be t.t.) preidātun sirzdau subban nūsan dīlin (teinū - spīlins, nurtwikans, krepšins, našūlins). Mes kwaitēimai turītun mazīngiskwan preidātun stan ni tēr sirzdau subbans adder dīgi kitēimans šlāit prōblamans sen perlānkins be biurōkracijan. Stawīdan distrō mazzi būtwei non-profit pīras delīks.
3. Uššai-septinnei zmūnei wīrst mukinnuns si prūsiskan peisāntei tekstans, tulkauwintei nūsans lōkalins lagēndins, be t.t. Mes kwaitēimai segītun līkutan awīzin sen šans tekstans. Ēmpirzdan internettiskan, panzdau mazīngi papīriskan - stwi mazīlimai gaūtun aīnuntans penningans per drukkausnan. Wīlais īr per lāiskans. Dīgi mazīlimai gaūtun penningans per sērwerin kaštusenins.
2010.01.06 20:06
Glabbis As mīri, kāi būlai mazīngi jāu ēmpirsin ebtarītun tēmans be prātins ik turīlimai perōniskans prōjaktans, beggi sen fōrmulisnans be prātins ast wisaddan tīt - prawerru sindītwei tūlin kērdan be mīritwei, ebtarītun, tikrintun be t.t.. Kāi mes ni mazzimai preistatīntun si opiciālai kāigi prūsai, staddan prawerru mīritwei kawīdai tēmai stēisan prōjaktan būlai mazīngi. Dīgi prawerru, kāi wisēimans (dīgi laītawamans) prōjaktas tēman būlai labban.
Be dīgi ēmpirsin prawerīlai waīstun situaciōnin sen fōndans, - kawīdai fōndai teinū dīlai be dāst grāntans. Kāigi as jāu peisāwuns, interreg ast per kōmplicitan be per interregan prawerru turītun swāise debīkan ēndijan be as ni mīri, kāi mes mazīlimai aupaltun stawīdans penningans, beggi stwen swāise ēndija turri būtwei sūit debīkan. Tū peisāwuns turrits zmūnin, kawīds walns papresta ezze stawīdan bjurōkratijan. Dīgi būlai labban waīstun, kāigi kitāi non-profit organizaciōnis en Pōlai teinū dīlai sen Kunnegsgarban, mazzi būtwei ast stawīdai zmūnei, kawīdai waidīlai njuānsans.
2010.01.07 18:12 | prusiskas liskas ni ast problema
Ramans kails wisamans!
stwi as ni wīdai debikan probleman - prawerra ebtiktunti be wissan
mes mazimai stawīdai tullin bilitun, adder ter
2010.01.07 19:54
Glabbis Stwi mes bilāimai ni ezze liskan, adder ezze perōniskans prōjaktans. Ik Nērtiks turīlai registrītan organizaciōnin, staddan mes mazzimai bandātun preistatīntun ainuntkasmu fōndu swāise prōjaktan be gaūtun grantan per ka nika.
2010.03.10 13:03
Nx Kawīdan oficiālin fōrmi mes wīrstmai immusis, sta ast aīna pawīstis. Eraīna pāusan turri stwi segītun swāise dīlin, pazinātun swāise biurōkracijan. Kitā pawīstis, ast nūsan drāugan prōjaktan - ka stwen prawerru būtwei? Nō kan nūmans prawerru penningai? As nadāma:

Prōjaktan:
1. senrīnktun lōkalins gērbsenins, lagēndins gruntīntan na baltiskan kultūrin, tulkautun dins na prūsiskan, perlazītun en lāiskas fōrmei.
2. entarīntun delli animaciōnins turīntins baltiskan mitalōgiskan tēmatikin sen prūsiskan tārin.
3. Segītun napeisāsenins per filmans ezze prūsans: Herkus Mantas, Elze is Gilijos.

Per stan prawerru nūmans penningans per:
1. ketturins ebtiksenins en mettan en Sēmbai (sen wīzan, migīsnan, transpōrtan).
2. Preipalīsnan per lāiskas perlazīsnan.

Ka mīritei?
2010.03.11 00:23
Glabbis Prōblaman, kāi nūmans niaīnuns ni dāst penningans per animaciōnins be prūsiskans lāiskans. Be ik tū gaūwuns finansīsnan per aīnan, tū ni mazzi izwērptun stan per kittan beggi prawerru papeisātun kwei be pēr ka tū wissan izwērpuns.
Ik jūse organizaciōni būlai ekolōgiskan, tīt prawerru laukītun ainuntkawīdans neutralins tēmans ezze dabban.
Mazzi būtwei dīgi mazīngi ermīritwei ka nika sen kultūrin minimālai, tēr eīsku, kāi staddan sta turri būtwei ni ezze prūsans be prūsiskans pawīstins.

Maksimum pēr mans sta mazīlai būtwei ka nika kāigi "liskai", s.a. ebtiktun si.
Adder ka "arwiskai" segēimai, stwi prawerru mīritwei.
2010.03.11 16:09
Nx Ik wīrslimai immusis penningans per ka nika sēitan sen Dabban, staddan būlai prawerru ka nika segītun be mazītwei stan pagrūntintun. Ka sta mazīlai būtwei?

Ja, perarwi ukaswarewīngi gaūtun penningans per ebtiksnans. Peisātun ezze animaciōnins be filmans ni prawerru - stwi ni prawerru penningai. Adder ik lāiskas būlai en prōjaktu, staddan gaūlimai penningans per perlazīsnan.

Paminnais, kāi sta as eirōpeiskai penningai. Stwi lōkalai naciōnalismai ni būlai per mans tīt trinewīngi.
2010.03.12 23:48
Glabbis "Ik wīrslimai immusis penningans per ka nika sēitan sen Dabban, staddan būlai prawerru ka nika segītun be mazītwei stan pagrūntintun. Ka sta mazīlai būtwei?"

- Ezze stan prawerīlai waiţātwei sen kittans zmūnins iz nūsan organizaciōnin, kawīdai waīda tūls ezze dabban nikāi as. Be as kwai mīritwei ēmoiri sen tennans.
Stwi dabber ast swarewīngi ka būlai papeisātun en jūse statūtu. Stwen turri būtwei jūse galwas prāts - ka jūs kwaitēitei segītun en swāise organizaciōnei. Be stan prōjaktan dīgi turri turītun stawīdans punktans.
Per wissan stan burōkratijan, swarewīngi ast aktuālisna - kasse paggan sta būlai aktuālu per nūsan, jūsan be mazzi būtwei per laītawiskan teritōrijan. Be stwi prawerru spārts labbai mīritwei. Beggi ik mes ni mīwstmai turīwusis labban prātin, staddan ni wīrstamai gaūwusis grantan.

Kitā pawīstis, ka as subs widāwuns, be kwei as subs delīkan immuns - sta wissan ast idiōtismus. Wisaddan ast stan subban. Zmūnei jāt - aināi prei kittans be īst, pūja stwen, waidinna swāise reprezentaciōnins be wangā.
Ik tū kwāi ka nika segītun kāigi lāiskan anga festiwālin - pēr stan mazzi nika ni dātun.

Wissans papīrans preistatīntun prawerru jūmans, mes būlimai tēr partnerei, beggi stwi ni ast šānci nika gaūtun anga prawerru dātun spārts debīkans balwans. Perwaidinnas, zūrgi 50% - minimum iz grantan.


Ezze lāiskan, prawerru mīritwei ka būlai neutrālin. Mazzi būtwei ainuntkawīds albums sen Prūsas dabbas (pilligarbai, stabāi be t.t.) wīdans. Stwen mazīlimai datun tekstans prūsiskai, pōliskai, laītawiskai be mackāliskai.