| |||
| Glabbis | ________________________________ Biskin ezze wīrdans: "stawīdai pikullikai, kawīdai pīda dūsin paradīzas prōpaus." Prawerru nūmans tērpautun emnins: Pikkuls, Kāuks en "Diablos", "Satan" zentlisnan? Šas tulkausnas en wirdeīnu ast tēr krikstjāniskwas prōpagandas zentlai. As mīri, kāi swettis idējas kāigi "Satan", "Diabolos" mazzi būtwei prusicizītan, adder kāi nūmans ni prawerru tērpautun nūsan naseīlin emnins per tennans. Asma aupalluns, kāi Pikkuls be Pattals ni ast stan subban, kāi Pikkuls ast spārtais germ. Odin, adder Pattals spārtais Loki. Waīditei jūs ka nika ezze stan? ________________________________ - Nū jā, ni ast stan subban. Adder sta ast brendu bilītun ezze stawīdans dēiwans. Stwi prawerru walns mīritwei. As papresta ka tū kwaitēi engēdautun, bilīntei ezze "satanan" be palīgu. Stesse paggan as subs stwi ni papeisāwuns "dāusas", adder papeisāwuns "paradīzan". Ezze stan dīgi prawerru dabber mīritwei. Adder teinū as tēr kwaitēi prasītun - kasse paggan tū ni dirēi en akcēntans? Nū, kasse paggan - Pikkuls, Pattals be Kāuks. Nūsan ast Pikūls (s.a. Pikulls), Patals (s.a. Patalls), Kaūks (sen aŪ). Sta ast spārts swarewīngi. Kāuk- ast pastippai kitā pawīstis. |
||
| |||
| Nx | Blāndas tikrintan. Prōblaman ast jāu kaddan peisāimai "Deiwāi": Dēiws ast aīns - Ukapirmas (laīt. Dievas). As mīri, kāi ni prawerru tērpautun šin emnin en ēmpiriniskasmu preslin. Mazīngi wālnan tērpautun wīrdan "Dēiwisku" (Divinity-Dēiwista, Dēiwibi; Deity=Dēiwisku), kāi peisālai empirīniskai: Swāikstiks ast Dēiwisku, Patals ast Dēiwisku, Kurka ast Dēiwisku, Dēiws ast Dēiwisku. |
||
| |||
| Glabbis | Tīt dīgi panzdau prōblaman stwi dabber stawīdan, kāi ni ast swarewīngi - bilāi tū "dēiws Patals" anga "dēiwisku Patals" be palīgu. Dēiw- sta jāu zentli "laukstīts dēinas dāngs". Staddan nūmans prawerru kitawīdintun pastippan sistēman. Staddan izēit, kāi stawīdai dewāi, kawīdai ast chtōniskan, wisāi tenēi ni ast neggi "deiwāi", neggi "dēiwisku", ik tīt lōgiskai dirītun pa ide. zentlisnans. Adder stwi jāu ni mes ermīriwuns tīt bilītun. Stawīda tradiciōni jāu arwiskai bēi, kaddan bēi arwjai kriwwjai be waīdilai. Adder prēi mans praktiskai wisāi deiwāi pastāi sēitan sen zemmin. Staddan ka ast tenēi ik ni "deiwāi"? Zemmis Naseīlai? As mīri, kai ik tīt ni ast spārts tikrōmiskan, wis pat tradiciōni ast tradiciōni. |
||
| |||
| Glabbis | ___________________ Sta ast bāltiskan elamēntan, kaddan salūbawīrs ast angzdris? ___________________ - Ezze kintuppan "ezze rākans", stwen ast spārts labā pawīstis, kāi "eglė" ast ni tēr adli, adder geguzzi. Angzdris ast tēr wīlaisis laītawiskas eufemīsmus anga tabū. Mackāliskas "už" iz wakkarabaltiskan "āngs". Adder laītawiskas "žaltys" ast gezēiras. Sta ast spārts brendīpawīstis, adder turēi būtwei ka nika kāigi *Galts, - stas, kawīds kanda (ni turrimai wīrdan "žalit") ērgi gallin, s.a. dāst gallin. Laītawjai segīwusis "Giltinė". Mazzi būtwei sta bēi spārts wūrs gallas Dēiws, anga ainuntkawīds chtōniskas Dēiws. As mīri, spārts wūrai wūrai, sta bēi Kaūks, kawīds turēi tūlin tūlin epītetans, be panzdau stāi epītetai wīrta en emnins stēisan wīlaisin chtōniskan dēiwan. Adder subs Kaūks jāu staddan bēi kāigi līkutai naseīlai - kaūkai. As mīri, kāi "Adli" ast ezze galwas misterījan. Zmūi turri imtun gennan (mazzi būtwei simbōliskai) iz chtōniskan lūdin. Tīt, ppw., krēiwiskas dāinas "Ženitba Tereški" (ast en Zēimas Sāulisstalīnsnan) ast palīgu. Stwen astits, kāi wisāi en kāimu turri būtwei ebpattintan sen wīlins, sen prōtitins - eraīnan mettan, kaddan ast chtōniskan kērdasetrapan. |
||
| |||
| Nx | krīkstwei - tītet preiwakītun krikstīna - pīrms pippelis kawīds preipīda wassaran, tītet ka nika pagaūne "Krikštas" zentli "rags", "krānts". Krīkstina buwinna en krāntamans. Mazzi "krikstītun" turītun mitalōgiskan zentlisnan "pagaūtun" kāigi en laītawisku? Ka mīritei? |
||
| |||
| Glabbis | Dīgi "kristītwei" ast krīkstwei, s.a. bilītun šlaitewīngiskai, spārts kalsīwingiskai, - sen māgiskan wīrdan tītat zignātun ka nika. Ik tū turri ka nika nawwan, prawerru krīkstwei māgiskai, staddan stāi nawwa pawīstis ast jāu twāise, jāu ast zignātan, jāu ni ast nawwan. As ni etmenna ka Grēims peisāwuns ezze stan, adder mennei perwaidinnas, kāi "pagaūsenis" ast tēr stesse paggan, kāi en pagaūseņu wisaddan prawerru "krikstītwei" wissan ka ast dabber nawwan, s.a. anga "krīkstwei" māgiskai anga zignātun sen ka nika krēiwan - sen lagzdin kriwwin. Adder zmūi kriwwis ast dīgi "stas, kas ast krēiwan", s.a. turri māgiskans spārtiskwans. |
||
| |||
| Nx | Interessanti, kāi dīgi turrimai sēisenins sen: krikstīna - pippelis kawīds preipīda wassaran, pagaūsenin krants, kraksts Mīri Tū, kāi dīgi "skrīzis" preilānke prei šan gruppin? |
||
| |||
| Glabbis | Sen "skrīzis" ast brendu, beggi ni ast eīsku kwei en pagaūseņu stas wīrds bēi. Nūsan "skrīzis" astits iz pōlins. Wisāi eurōpiskai cross, kreuz, kruz, croce, croix ēit, perwaidinnas, ēit iz latīniskan crux. Interessanti, kāi īr turkai turri per skrīzin wīrdan - kruva. Grēkai krīkste "kradzo". Adder proto-keltiskan "krīkstwei" - skrizdā-, krigā- As mīri "skrīzis" ast ka nika krēiwan, adder kāigi skrits. Kittan ide. kr- turri zentlisnan "nawwa mēnsa", mazzi būtwei sta ast sēitan sen nūsan "krāujan", tīt ēiriskai ast wīrds cró "skrits", be kits wīrds cró "kraujā". dīgi ast sanskritiskas wīrds kravyam "nawwa mēnsa". Dīgi ast grēkiskan - kreas "mēnsa". Ast sanskritiskai wirdāi kratavah "upperautun deiwammans", krāmati "segītun ka nika kāigi skrīzis", kratuh "rittus", kriyā "rittus", krntati "pjaūtun", krośati "krīkstwei", Brendu ka nika gērdautun, beggi spārts eīsku, kāi stan wissan pastāi sētan sen rittuns be wissan pastāi maisātan. As ni papresta kāigi sta mazēi būtwei, adder as wīda, kai "skrīzis" bēi ikāigi ainuntkawīds "pēilis" per rittuns. Kaddan kriwwjai pjaūwa, staddan tenēi krīkste. Stan subban kērdan "krīzis" ast ikāigi krēiwa kriwwi. Be kāigi mandala-skrits, mettas simbōlin sen 4 saūlis punktans, sen prātin "skrītwei". Krikstīna ast Perkūnas pippelis, beggi tenā skrāida kaddan grumēi perkūnija be ni bijja tenesse meldins. Adder arwiskai tenā ni ast pirms pippelis, kawīds simbolizijja wassaran, perwaidinnas, sta ast wērwersis. |
||